Kommentaarid (1)

Kuldsed sõnad: „50-selt elu alles algab …..“

Kui keegi teab, kust see lause pärit on ja kes seda kõigepealt ütles, siis palun öelge mulle.  Just nii see on, et 50-selt elu alles algab ....

Lõppev 2016.a. on mulle see aasta, kui sain sügise hakul täis selle tõsiselt võetava numbri 50, ehk pool sajandit. Minu jaoks on lõppev aasta olnud selline nagu oleksin just kooli lõpetanud ja alustan uuesti iseseisvat elu. Peast on käinud läbi palju mõtteid nagu näiteks: kas õppida midagi või töötada, kui õppida, siis mida, kui töötada, siis millist tööd ma tahan teha? Kui õppida, siis kas teha seda siin Eestis või kusagil mujal? Sama lugu on töötamisega, kas töötada siin või kusagil mujal riigis? Kui mingi teema hakkab huvitama ja hakkad seda uurima, siis oi, oi kui palju hakkab igalt poolt jooksma kokku infot selle teema ja seonduva kohta. Samuti tuleb ohtralt infot, mis tahab sind teelt kõrvale kallutada. Ole aga mees ja katsu reel püsida ning välja selekteerida, mis on sinu jaoks õige. Ma kujutan ette, kui keeruline on tänapäeval koolide lõpetajatel teha mõtestatud valikuid ja leida see, mida nad ikka ise tahavad teha ja mitte lasta teistel ennast oma valitud rajalt kõrvale kallutada .

Siis, kui selja taga on pool sajandit on elu palju lihtsam.

Õige otsuse ja valiku tegemisel on märksõna see, et tegelikult ei ole meil vaja mingit otsust vastu võtta vaid sinu jaoks õige jääb lõpuks ainukesena pinnale. Vaja on sealjuures ainult kannatlikkust, õigete märkide äratundmisoskust ning mis peamine, on vaja ka teadmist kuhu ma tahan üldse jõuda. Tuleb lasta ennast nö voolul kanda ja sa jõuad palju lihtsamalt, palju lühema ajaga sinna, mis on sinu sihtpunkt, eesmärk või unistus, kuidas iganes seda me nimetame. Selle kulgemise juures teevad otsustamise raske töö ära teised. Mina olen seda meetodit ma arvan, et vähemalt kümmekond aastat teadlikult ja päris järjekindlat praktiseerinud.

Te võite minult nüüd küsida, kuidas siis nii, oma otsused tuleb ikka ise teha ja oma elu ise juhtida, mitte lasta seda teistel teha. Sellel teemal olen nii mõnegi oma tuttavaga vaielnud, aga kõik ei saagi sellest aru ja vaidluses selgub tõde, et kõigil on oma tõde.

Toon lihtsa näite, kuidas lihtsustatud kujul selline otsustusmehhanism ja elu juhtimine toimib. Näiteks: on ilus pühapäeva ennelõuna ja mõtled, et nüüd täna on see päev, kus hakkad tegelema oma füüsilise vormi parandamisega ja hakkad sportima. Sul on esialgu 2 mõtet, üks neist on minna rattaga sõitma ja teine on minna ujuma. Kuna ilm on ilus mõtled, et alguses lähed rattaga sõitma ja siis võib olla pärastlõunal isegi veel ujuma, sest entusiasm on suur. Kui jõuad keldrisse, kus su ratas asub, selgub, et kummid on tühjad, pumpa ei leia ning tundub, et ratas vajaks enne ühte korralikku hooldust. Mõtled: olgu, lähen ujuma. Hakkad otsima oma ujumispükse, mida nägid viimast korda 2 aastat tagasi suvel. Pika tuhnimise käigus leiad need sahtli põhjast ja selgub, et pükste tagumik on kulunud hõredaks. Üldjuhul on sellise asja peale juba tuju langemas ja kiputakse käega lööma, mõeldes, et nö näed, nüüd kus ma mõtlesin sportima hakata on kõik selle vastu. Tegelikult ongi nii, et järelikult ei ole see päev õige nendeks tegevusteks. See, kes on kangekaelne otsustab kindlasti minna ikka ujuma ja läheb otsima uusi ujumispükse. Pärast seda, kui ta on kolmandas kaubanduskeskuses pükste otsingul, kohtab ta seal sõpra, kellega nad koolis koos õppisid. Te ei ole kohtunud temaga viimased 8 aastat, sest sõber elab ja töötab välismaal, ei oma põhimõtteliselt Facebooki kontot ning sa ei tea tema elust midagi. Lähete sõbraga kohvikusse, et elust, olust ja tegemistest rääkida. Sinul pole muidugi eriti tuju midagi rääkida, sest just oled olnud kuu aega töötu. Eelmisest töökohast koondati sind, sest ilmselt olid liiga vana ja nö noorema meeskonna jaoks liiga aeglane oma mõtlemis- ja õppimisvõime ning uuendustega kaasa minemise poolest. Sõbral läheb aga hästi, ta on välismaal loonud oma väikese firma, mis on edukas ja viimasel ajal just hakanud kiiremini kasvama. Jutu käigus selgub, et sõbral on vaja oma meeskonda ühte head, usaldusväärset, kogemustega ja rahulikku inimest, just sellist nagu sina oled ja te tunnete ju üksteist läbi ja lõhki. Kuu aja pärast leiad sa ennast välismaal, tegemas seda tööd, mida sa oled tahtnud juba noorena teha, aga kogu aeg oled sattunud tööle sellistesse kohtadesse, mis pole sulle pakkunud seda täit rahulolu. Just selline oli ka su eelmine töökoht, kust sind koondati ja kust ära tuleku peale olid sa ise juba mitu aastat mõelnud, aga polnud julgenud ise ära tulla, sest kartsid kogu aeg, et sellises vanuses ei leia sa enam uut töökohta. Samas oli sul sügaval hinges sees ettekujutus mida sa tahad teha, et olla õnnelik. Seetõttu elu juhtiski sind sinna, kuhu sa tahtsid jõuda. Sinu enda roll on see, et sul oli tung kodust välja minna ja midagi teha, see ja järjekindlus viis sind kodust välja, sest sul oli tunne, et sa ei saa sellel päeval kodus olla ja pead kuhugi minema ja nii sa jõudsidki sinna kuhu pidid jõudma.

Te võite öelda, et see on muinasjutt, aga elu ongi muinasjutt mida me ise endale jutustame. Mida me soovime, seda me saame.

Minult on palju küsitud, et kust ja kuidas mingit infot otsida, kust ma seda saan. Minu esimene vastus on muidugi internett, sest see on tavamõtlemisele kõige vastuvõetavam ja arusaadavam koht. Teine koht kust ja kuidas infot saada ja mille me sageli unustame on toodud minu näites. Info saamise ja leidmise juures oluline see, et tuleb kodust välja minna. Kui mõtlete, et te soovite millegi kohta infot, soovite midagi teada saada, siis te hakkate seda infot igal pool märkama ja ka ligi tõmbama. Kõige paremini töötab veel see, kui te panete kirja oma märkmikusse küsimused millele te soovite saada vastuseid. Kusjuures teil ei ole vaja hakata otsima ise neile küsimustele pingsalt vastuseid. Vastused  tulevad ise teie juurde. Mina saan oma küsimustele vastused keskmiselt 3 päeva jooksul. Sageli olen ma läinud lihtsalt linna jalutama ja mõelnud enne, et vaatan mis uudiseid ma kuulda saan või mõtlen, et ma tahaks mingit infot. Ja see toimib!

Kui minna tagasi jutu algusesse, siis just 50 või mõned aastad – või + on see iga, kus jõuad äratundmisele, et mitte kuhugi ei ole vaja joosta selleks, et midagi ära teha. Sellest hetkest kui sa jõuad äratundmiseni, et pole vaja pingutada, siis hakkabki kõik palju lihtsamalt tulema, sest sul olemas kogemused, pagas ja nö intuitsioon ning tunnetus mida oskad paremini kasutada. Kuna selles vanuses ei ole enam üldjuhul survet, et pead jooksma võidu kiirrongiga või kihutama täiga kiirteel, siis võid rahulikult teha väikses põike vanale metsateele ja sa leiad eest imelise elu. Selles eas on meie riigis enamusel lapsed juba suured ja kannavad kaela, jah, paljud on ka juba vanaemad ja vanaisad, aga see ei ole igapäevane roll. Vähemalt ei tohiks see nii olla, et 50+ elatakse ainult selle ootel kuna lapselapsed hoida tuuakse. See iga on just see aeg, kus oma olemasolevate kogemuste baasil on võimalik tegeleda just sellega, mida te tahate teha, mis on teid võib olla juba mitmeid aastaid tõmmanud, aga te pole leidnud selleks aega. Õppida näiteks uus elukutse, minna teise riiki elama, õppida selgeks veel mõni võõrkeel, luua oma ettevõte jne, jne, jne. Nüüd ongi käes see hetk kus elu algab ja ärge unustage: „Meie elu olemus on meie mõtete tulemus“.

Ilusat jõuluaega kõigile ja ilusaid soove uueks aastaks!

Heivi

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (1)
Väga õiged ja kuldsed sõnad ,südame alt läks soojaks ja tuju rõõmsaks. Aitäh Heivi selle toreda sõnumi eest!
Ilusat Jõuluaega !
Dea · 17. detsember 2016